Mis on suhtesõltuvus?
Eestis on sellest hakatud rohkem rääkima alles viimastel aastatel, kuigi see mõiste on meil kasutuses olnud juba üle 20 aasta. Mujal maailmas tuntakse seda pigem nimega kaassõltuvus (codependance ingl. k), kuid sedagi vaid üle 40 aasta.
Seega võib tunduda, et see on justkui viimase aja trend. Tõde on aga hoopis midagi muud. See on praeguse ühiskonna varjatud epideemia, mille algpõhjused ulatuvad aegade alguseesse ning tagajärjed mõjutavad kindlasti tugevalt ka tulevasi põlvkondi, kui me selles osas midagi ette ei oska võtta.
Lühidalt öeldes – sõltuvussuhtes panustab üks osapooltest suhtesse oluliselt rohkem kui ta vastu saab ning hoiab kinni illusioonist, et tema partner muutub. Kaassõltlane õigustab pidvalt nii enda kui teiste ees oma partneri ebafunktsionaalset käitumist, kuid tegelikult süvendab tänu sellele oma suhtesprobleemi. Sellise käitumine tuleb sellest, et kaassõltlane hoolib oma partnerist ning nende suhtest oluliselt rohkem kui iseendast, seega võib öelda, et ta armastab liiga palju. Ja mitte iseennast. Kuid see on vaid jäämäe veepealne osa.
Sellise ebafunktisonaalse käitumise algpõhjuseks on madal enesehinnang ning hirm hülgamise ees. Seetõttu teeb kaassõltlane suhte säilitamiseks kõik, mis võimalik, isegi siis, kui see kahjustab teda ennast kas emotsionaalselt või füüsiliselt. Pealegi on tal on väga raske oma ebafuntsionaalset käitumist lõpetada ning suhtest loobuda. Ja see teeb asja veelgi keerulisemaks, sest kaassõltlane on jäänud omaenda käitumise lõksu.
Aga kuidas selline situatsioon saab üldse tekkida ja miks?
Kui Sa oled üles kasvanud ebafunktsionlses perekonnas või keegi Sinu sugulastest on sõltlane, siis oled Sa suure tõenäosusega ise ka suhte- ehk kaassõltlene. Seepärast esineb suhtesõltuvust oluliselt rohkem kui ostakse arvata. Ma isiklikult ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kelle suhe poleks rohkemal või vähemal määral sõltuvussuhe.
Ja kui tunned, et see teema ka Sind puudutab – ära tunne ennast sugugi halvasti! Enamus peredest nii Eestis kui ka mujal maailmas on tänapäeval ebafunktsionaalsed, seega kuulud sa enamuse hulka 🙂 Nagu öeldud, ulatuvad juured sügavale mitmesadade põlvkondade taha ning protsess käivitub tavaliselt kas varajases lapsepõlves või kogune emaüsas. Ülejäänud elu möödub kaasõltuvuse avastamisele, tundmaõppimisele, leppimisele ning sellega koos elama õppimisele.
Siin on mõned suhtesõltuvuse ehk kaassõltuvuse sümptomid, kuid Sul ei pea neid kõiki olema, et olla suhtesõltlene:
1. Madal enesehinnng ning häbi
Madala enesehinnngu tulemuseks on tavaliselt tunne, et ma pole piisavalt hea. Lisaks sellel võib olla eriti sügavale alateadvusesse peidetud ka selline tunne nagu häbi.
Samas võib kaassõltuvus esineda ka nn. äraspidisel kujul. Näiteks, kui Sa märkad enda ümber mõnda inimest, kel tundub olevat liigagi hea enesehinnang, siis võib see olla vaid mask, mis varjab sügaval alatadvuses olevat tunnet, et keegi mind ei armasta ning et ma pole piisav.
Madalal enesehinnangu tulemuseks võib olla ka süütunne ja perfektsionism ehk täisulik olemise püüe.
2. Soov teistele meele järgi olla ning enesehülgamine
On igati ok teha kellegi meeleheaks midagi, keda me armastame, kuid kaassõltlastel pole selles osas eriti suurt valikuvabadust, kuna EI ütlemine tekitab kaassõltlastele kas rohkemal või vähemal määral nii ärevust kui ka süütunnet. Seepärast väldivad enamik kaassõltlasi igasuguseid konflikte ning kipuvad ennast teiste nimel ohverdama ja jätma oma vajadused tahaplaanile, hüljates seejuures iseenda. Pidev enesehülgamine tekitab aga kaasõltlases omakorda süütunnet ja väärtusetusetunned. Ja jällegi on tekkinud suletud ring, millest on väga raske ennast vabaks rebida.
3. Võimetus seada piire
Piiride seadmisel me tõmbame justkui nähtamatu niidi enda ja teise inimese vahele ning määrame ära, mis on meie ja mis teise inimese oma (mitte ainult füüsiline keha mõistes, vaid ka meie mõtted, tunded, käitumine ja vajadused).
Kuid just piiride tõmbamine on suhtesõltlasele eriti raske koht, kuna nad tunnevad vastutust teiste inimeste tunnete ja probleemide eest või tunnevad ennast teiste probleemide tõttu tihti süüdi. Kuna tähelepanu on pidevalt enda asemel kellegil teisel, siis kiputakse sekkume teiste asjadesse. Siit areneb tihti veel üks kaassõltlaslik käitumismuster, nagu teiste päästmine ja aitamine ilma, et keegi oleks palunud.
4. Reageeriv käitumine
Nõrkade piiride tõttu reageerivad suhtesõltlased kõikide teiste mõtetele, tunnetele ja käitumisele ning kipuvad võtma kõike isiklikult. Nad “käivituvad” kergesti erinevates olukordades ning võtavad kõike liiga isiklikult, hakkavad ennast kaitsma ja mõnikord ka teisi sõnadega ründama. Kuna piirid puuduvad, võetaksegi kõike isiklikult ega mõisteta, et igal inimesel on õigus oma arvamusele, oma elule ning ka õigus teha omaenda vigu ning nende eest ise ka vastutada.
5. Ülehoolitsemine
Veel üks nõrkad piiride tulemus on see, et kui kellelgi teisel on problem, hakkavad suhtesõltlased neid probleeme kohe lahendama ja aitama, kuna tunnevad ennast nendes probleemides süüdi. On täiesti ok teisi aidata, kuid suhtesõltlased panevad üldjuhul alati teised inimesed endast ettepoole. Seega nõuanded, kui seda pole küsitud, on tüüpiline suhtesõltlaslik käitumine. Algpõhjuseks on siis vajadus tunda ennast vajalikuna.
6. Kontrollivajadus
Kontollimine aitab suhtesõltlasel ennast turvaliselt tunda. Kontrollivajaduse algpõhjuseks on ebakindlus ja turvatunde puudumine, mis on alguse saanud lapsepõlvest. Oma lähedaste kontollimine on tüüpiline suhtesõltlaslik käitumismuster, mis koos meele järgi olemise ning ülehoolitsemisega on üks viis, kuidas suhtesõltlane teisi kontollib ning manipuleerib.
7. Ebafunktionaalne suhtlmine
Kaassõltlasel on väga raske otse oma mõtteid, tundeid, soove või vajadusi sõnadega väljendada. Selle asemel et öelda otse, mida ta soovib öelda, ütleb kaasõtlane ümber nurga või küsitb hoopis oma kaaslaselt kuidas ta ennast tunneb, mida mõtleb või mida ta soovib. Üks põhjusi on see, et suhtesõltlane kardab igasugusied konflikte ning ta ei soovi oma kaaslast arritada või vihastada. Ka selles olukorras jätab ta iseenda vajadused tahaplaanile, ehk hülgab iseenda.
8. Kinnismõtted
Suhtesõltlastel on kalduvus tundide viidi mingit probleemi lahata ning analüüsida kellegi sõnu, käitumist või näiteks seda, mida teine võis tunda ning miks. See tuleb sõltuvusest teiste inimeste arvamuse ees ning hirmust ning ärevusest hülgamise ees, häbist ning hirmust eksida.
9. Sõltuvus teiste inimeste arvamusest
Selleks et suhtesõltlane tunneks end väärtulikuna, vajab ta teiste heakskiitu ning tunnustust. Kuna nad ei suuda iseseisvalt toimida, vajavad nad alati mingit suhet, et tunda enda armastatuna, isegi kui see suhe ei toimi. Neil ei ole jõudu ega soovi suhet lõpetada, isegi kui see neid kahjustab.
10. Eitamine
Üks igasuguse sõltuvuse tüüpilisi käitumismustrid on oma sõltuvuse eitamine. Nii ka sõltuvussuhetes. Kaassõltlane ei suuda oma probleemi näha ning kui näevab, ei suuda ta sellega silmitsi seista. Seetõttu on lihtsam selle ees silmad kinni pigistada ning seda eitada. Üsna tavaline on, et kaassõltlane näeb probleemi kõikides teistes, peale iseenda. Nad kas üritavad muuta teist inimest või liiguvad pidevalt ühest sarnasest suhtest teise (või vahetavad sarnaselt ka töökohti) ning ei suuda näha tõsiasja, et neil endal on probleem.
Suhtesõltlane eitab ka oma tundeid ning vajadusi ja seab teiste tunded ning vajadused enda omadest kõrgemale. Tal on lihtsam keskenduda teise vajaduste rahuldamisele kui seista silmitsi iseenda valusate tunnetega oma väärtusetusest.
Hoolimata sellest, et nad kipuvad kõiki teisi aitama, on neil endal probleem vastuvõtmisega (tänu, komplimente, raha, väärilist palka jne.) ning enda eest seismisega.
11.Probleem lähedusega
Suhtesõltlastel on tihti varjatud kujul hirm tõelise läheduse ees. See on mitmeski mõttes paradoksaalne, kuna nad vajavad suhtes lähedust kõige enam, et tunda ennast väärtuslikuna. Tänu häbile ja nõrkadele piiridele võivad nad liiga lähedane olles tunda ennast liialt haavatavana ning neis tekib suur hirm kriitika, tõrjumise või hülgamise ees.
Teiseks hirmuks võib olla hirm ennast suhtesse ära kaotada, kuid ka siin on suhtesõltlane ise see, kes ennast igal võimalikul juhul hülgab ning ennast suhtesse ära kaotab, kuna tähelepanu on tema enda asemel kõikidel teistel.
Kolmandaks hirmuks võib olla ka hirm kaotada kontlolli ja oma vabadust.
12. Valusad tunded
Suhtesõltuvus tekitab tugevat stressi ning viib valusate tunneteni ning ilma abita tekivad tihti ka füüsilisel tasandil prebleemid ehk haigused. Kõige tüüpilisemad haigused on seotud mao, seedimise ja soolestikuga (haavandid, põletikud ning isegi vähk)
Häbi ja madal enesehinnang loob sisemist ärevust ning järgnevaid hirme:
- Hirm kriitika ees
- Hirm eksida
- Hirm tõrjumise või hülgamise ees
- Hirm läbikukkumise ees
- Hirm läheduse ees
- Hirm lõksus olemise ees (vabaduse kaotamise ees)
- Hirm üksi jäämise ja üksi olemise ees
Kõik need alateadvuse hirmud tekitavad suhtesõltlase sees viha, vastumeelsust, depressiooni, lootusetuse tunnet ning meeleheidetll Kui tundeid kuhjub liiga palju, võib tekkida apaatia, kus tunded lülitatakse välja.
Suhtesõltuvusega toimetulekust järgmises postituses.
